14. septembril 1908. aastal loodi Torma Valla Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Arvatavasti siis nimetati ka siinne orkester Torma Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestriks. Et seltside tegevus oli väga jõuliselt arenenud, siis tekkis paljudes piirkondades praktiline vajadus luua hoone, kus kõik kultuuriseltsid koos käia saaksid. Inimestel tekkis mõte ja võimalus midagi head enda jaoks teha ning selle nimel oldi valmis pingutama, panustades nii oma aega kui ka raha.

29. mail 1911. aastal pandi pidulikult nurgakivi Torma ühendatud seltside majale, mida rahvasuus on kutsutud ka pritsimajaks, seltsimajaks ja seltsidemajaks. Rahvamaja ehitati torniga. Torni kasutati voolikute kuivatamiseks. Aegade jooksul on rahvamajas peetud rahvapidusid, korraldatud teatrietendusi, õppepäevi ning vahel näidati filmegi. Kultuuri üheks väljendusviisiks on ikka olnud puhkpillimuusika.

1848. aasta 14. veebruaril asutatud Torma pasunakoori traditsioone hoidis aastakümneid tugevana legendaarne puhkpilliorkestri juht Alfred Õunapuu. See muusika oli alati au sees, nii pidulikel sündmustel kui ka rahva kokkusaamistel. Rahvamajas on tegutsenud puhkpilliorkester, koorid, ansamblid, rahvatantsurühmad, näitering.