Kui 1876. a. raudtee Jõgevale jõudis, oli iga rongi saabumine jaama justkui pidu – noored kogunesid jaama, aeti juttu, lepiti kokku, kus talus järgmine simman teha ja rahvasuu teab rääkida, et perroonil oli isegi tantsitud. Mida suuremaks kasvas alevik jaama ümber, seda suuremaks kasvas ka rahva vajadus organiseeritud seltsitegevuse järele. Jõune küla koolmeistri Villem Siku juhatusel esitas Jõune näitering Jürmani kaubaaidas August Kitzbergi näitemängu „Rätsep Õhk.“ Etendus võeti rahva poolt hästi vastu ja see pidu tekitas ka mõtte, et Jõgevale on vaja ehitada seltsimaja.

Seltsimaja ehitamise eestvedajaks sai jällegi Villem Sikk. Jõgeva küla Madise talu peremees Mart Mutso müüs oma talu põldude kaugemast servast kivitee ääres (praegune Suur tänav) odavalt võsase heinamaatüki. 1907. – 1908. aasta talvel puhastati plats ja veeti ehitusmaterjal kohale. Kevadel algas seltsimaja ehitamine ning sügiseks sai maja valmis. Suurejoonelisel avapeol esinesid taas Jõune koorid ja näitering. Oma seltsimaja valmimine oli kui nurgakivi panek seltsielu arengule Jõgeval. Nõukogude ajal asus aastakümneid selles majas kino „Säde“.

Järgmine kultuuritegevuseks mõeldud hoone – Jõgeva Rajooni Kultuurimaja ehitati otse linna südamesse, samasse paika, kus varem oli seisnud doktor Dreubladti maja, mis aga sõjas oli hävinud. Kultuurihoone ehitamiseks oli mõistagi raske toetust saada, ning nii küsitigi raha agro-zoo propagandahoone ehitamiseks, sest pea kõigil Jõgeva elanikel oli sel ajal oma aiamaalapp ning kits, lehm ja hobunegi polnud linna majapidamistes mitte väga haruldased. Et miskit pahandust ei oleks, selleks ehitati täpselt sama projekti järgi agro-zoo hooned ka Põltsamaale ja Mustveesse.

Ja siis, 28. jaanuaril 1961. aastal oli Jõgeva rahval suur pidupäev – uue kultuurimaja avamine. Uus maja oli vanaga võrreldes suur ja uhke, aga avapäeval kippus ikkagi kitsaks jääma. Rahvast oli paksult täis nii 400-kohaline saal kui lavatagune, sest esinesid ju peaaegu kõik isetegevuskollektiivid ja palju neid, kes tahtsid sellest sündmusest osa saada.

Praeguse väljanägemise sai Jõgeva Kultuurikeskus 2000. aastal, mil renoveeriti põhjalikult kogu maja. Juurde tekkis avar näitusegalerii ning teisel korrusel asuv kammersaal.